Üldjuhul eelistatud
Väljastpoolt
- Palk jääb sooja ja kuiva poolele
- Kastepunkt jääb soojustuskihi sisse
- Kasulik pind ei vähene
- Maja välisilme muutub, palk kaetakse
Vana palkmaja
Vana palkmaja soojustades eelista väljastpoolt: siis jääb kastepunkt soojustuskihti ja palk püsib kuiv. Seestpoolt sobib kuni 50 mm koos tiheda aurutõkkega.
Uue palkmaja puhul on esimene küsimus hoopis see, kas seina üldse soojustama peab.

Väljast, kui sein on juba kaetud või kate niikuinii vahetamisel. Seest ainult siis, kui palkfassaad on maja väärtus või muinsuskaitse ei luba seda katta, ja siis õhukese kihi ja tiheda aurutõkkega.
Üldjuhul eelistatud
Ettevaatlikult
| Mõju | Väljast | Seest |
|---|---|---|
| Maja välisilme | Muutub, palk kaetakse | Ei muutu, palk jääb näha |
| Kasulik pind | Ei kao | Väheneb kihi jagu |
| Niiskusrisk | Väiksem, hingava kattega | Suurem, kui töö on valesti tehtud |
| Millal valida | Sein on juba kaetud või kate niikuinii vahetamisel, palkfassaadil pole erilist väärtust | Palkfassaad on maja väärtus või muinsuskaitse ei luba seda katta |

Tead juba, kumb pool sobib?
Kirjelda oma maja ja plaan. Edastame selle meistritele, kes sinu piirkonnas palkmajadega tegelevad, ja nemad annavad omapoolse hinnangu.
Sest soojustuskiht nihutab kastepunkti, koha, kus soe niiske õhk jahtub ja niiskus kondenseerub. Väljast soojustades jääb see koht soojustuse enda sisse. Seest soojustades võib see nihkuda palgi enda sisse, kus niiskus enam ei kuiva.
Väljastpoolt soojustades
Seestpoolt soojustades
Lekkiv sein soojustuskihi all käitub halvasti
Alusta tihendamisest, katusest ja põrandast, sest seal on suurim soojuskadu, ning soojusta sein alles siis. Seina soojustamisel eelista väljapoolt. Seestpoolt soovitab Vanaajamaja spetsialist kuni 50 mm koos korraliku aurutõkkega.
Tihenda vuugid
Katus ja põrand
Sein
Õhuvahetus ja küte
Kõne all on tavaliselt puitkiudplaat, tselluvill ja lambavill. Penoplasti üle on foorumites palju vaieldud, sest see katab palgi õhutihedalt.
Plaatmaterjal, mida kasutatakse väliskülje soojustuseks.
Puidupõhine puistematerjal, kasutatakse nii seina- kui laesoojustuses.
Looduslik materjal, vähem levinud valik.
Foorumites on selle sobivuse üle palkseinale palju vaieldud.
Õige materjal ja paksus sõltuvad sinu majast ja piirkonnast. Küsi seda otse pakkumist tehes, mitte üldise reegli järgi.
Tihendamine parandab palkidevahelised vuugid ja on remonditöö. Soojustamine lisab seinale täiesti uue soojustuskihi ja muudab seina soojapidavust. Kaks erinevat tööd, kaks erinevat hinda ja tulemust.
| Töö | Mis see on |
|---|---|
| Tihendamine | Palkidevaheliste vuukide uus tihend. Remont, mitte lisakiht. |
| Soojustamine | Uus soojustuskiht seina sise- või välisküljel. Muudab seina soojapidavust. |
Vuukide tihendamist, sealhulgas takutihendi vahetust, käsitleb palkmaja renoveerimise leht. Miks palksein üldse tavapärast soojustuskihti ei kanna, on selgitatud palkmaja ja karkassmaja võrdluses.
Ei pruugi. Kui välissein on kogu hoone ulatuses vähemalt 180 mm läbimõõduga soojustamata palk, ei nõua määrus lisakihti. Selle asemel rakendub energiatõhususarvu piirväärtusele leebem tegur.
1,2×
Masintoodetud palkehitis
§ 7, piirväärtuse tegur
1,25×
Käsitööna toodetud palkehitis
§ 7, piirväärtuse tegur
See on määruse enda erisus: § 7 korrutab energiatõhususarvu piirväärtust teguriga 1,2 (masintoodetud) või 1,25 (käsitööna toodetud palkehitis). Piirväärtus ise sõltub hoone suurusest ja tüübist ning selle täpsed kWh/m² arvud tulevad määruse lisast. Need küsib projekteerija välja koos ehitusprojektiga.

Plaanid uut palkmaja?
Kirjelda projekt. Edastame selle ettevõtetele, kes sinu piirkonnas palkmajasid ehitavad.
Piisava läbimõõduga soojustamata palksein on iseenesest juba soojapidav, mistõttu määrus annabki talle leebema teguri. Energiamärgis näitab hoone arvutuslikku energiatõhususarvu ja sellele vastavat klassi. Klassi arvutab projekteerija või energiaaudiitor; § 7 muudab ainult piirväärtust.
Täpsem hinnavahemik uue palkmaja ehitusele, sõltumata soojustusotsusest, on palkmaja hinna lehel.
Allikad
Alusta vuukide tihendamisest, katusest ja põrandast ning soojusta sein alles siis. Seina soojustamisel eelista väljapoolt. Seestpoolt soovitab Vanaajamaja spetsialist kuni 50 mm koos tiheda aurutõkkega, sest suurem kiht jahutab palki ja niiskus võib seina kondenseeruda. Allikas: Moodne Kodu 05.09.2017, Hange.ee 31.12.2021.
Ei pruugi. Kui välissein on kogu hoone ulatuses vähemalt 180 mm läbimõõduga soojustamata palk, rakendub energiatõhususarvu piirväärtusele leebem tegur (1,2 masintoodetud, 1,25 käsitööna toodetud palkehitisele) selle asemel, et nõuda lisasoojustust.
Väljastpoolt soojustades jääb kastepunkt soojustuskihi sisse ja palk ise kuivemaks, aga maja välisilme muutub. Seestpoolt soojustades jääb palk näha, aga kastepunkt võib nihkuda palgi enda sisse ja niiskusrisk kasvab, kui aurutõke pole korralikult tehtud.
Põhimõte on sama: soojustus tuleb kas seina väliskülje või sisekülje ette ja kastepunkt liigub sellega kaasa. Erinevus on selles, et püstpalkmaja vertikaalsed palgid vajuvad ja tihenevad ehitusjärgselt teisiti kui horisontaalne palksein, mistõttu tasub soojustusega mitte kiirustada, enne kui maja on vajunud.
Tihendamine parandab palkidevahelised vuugid, see on remonditöö. Soojustamine lisab seinale eraldi soojustuskihi ja muudab seina soojapidavust. Need on kaks erinevat tööd, mitte sama asja kaks nime.
Kõne all on tavaliselt puitkiudplaat, tselluvill ja lambavill. Penoplast on foorumites vaidlusi tekitanud materjal, sest see katab palgi õhutihedalt. Täpne valik sõltub sinu majast, küsi seda pakkumist tehes.
Kui seina vuugid lasevad tuult läbi, tasub need enne tihendada ja alles siis otsustada, kas ja kuidas lisasoojustust vaja on. Tihe, aga soojustamata sein käitub etteaimatavalt; lekkiv sein soojustuskihi all mitte.
Energiamärgis näitab hoone arvutuslikku energiatõhususarvu ja selle klassi. Palkehitise puhul korrutab § 7 energiatõhususarvu piirväärtust teguriga 1,2 või 1,25 (vt eespool). Märgise klassi arvutab projekteerija või energiaaudiitor.

Üks kirjeldus, 2 kuni 3 pakkumist meistritelt, kes sinu piirkonnas palkmajadega tegelevad.